Suverõõmud

Neljapäeval olin ma Tartust umbes 6 kilomeetri kaugusel inimeste juures, keda ma pole oma viis aastat näinud. Uskumatult tore päev oli, kuigi, nagu selgus, oli seal koos grupp teolooge, mis tähendas loomulikult piibli analüüsimist.
Reedel sõitsin Tallinnasse, õigemini Tallinnast mõne kilomeetri kaugusel asuvasse Muraste külla. Sealne päike, loodus, meri, nõmm-liivatee olid lihtsalt vapustavad. Lisaks sain üle pika aja ka sugulasi näha. Kuigi ma jõudsin tagasi koju alles pühapäeval pool viis läbi kui vormel juba käis, jäin ma käiguga väga rahule.
P.S. Mis toimub? Miks Sebastian Vettel alles neljandaks jäi?
Täna lähen tõenäoliselt Tartust teisele poole 6 kilomeetri kaugusele Vasulasse marju korjama. Viimasest korrast olid mu käed tõeliselt kriibitud, sest tikrid olid minu vastu kuidagi väga kurjad.
Ja homme...

Laiskadel on himu alati midagi teha. (Luc de Clapiers, marquis de Vauvenargues)

Ma olen Tartus, andke tuld!

Ma leidsin vastuse küsimusele, miks ma viimasel ajal nii laisk olen ja midagi teha ei viitsi: ma lihtsalt magan selle aja, mil ma teovõimeline olen, maha. Suvel olen ma suuresti ärganud 11-13 vahel, seejuures sageli on mind äratatud. Täna kui E. kella 6-7 vahel matka jaoks asju pakkis, ärkasin ka üles ning kui ta ära läks, tõusin üles. Alustuseks koristasin natuke enda tuba, siis tuli vastupandamatu tahtmine raamat lõpuni lugeda. Kella kümneks olin sellega ühel pool ja jätkasin koristamist. Suure hooga said nii minu ja E. tuba, esik, vannituba ja köök korda. Elutoa kallal olin juba eile vaeva näinud.
Niisiis - et ma ka tulevikus midagi tehtud saaks, peaksin edaspidigi ärkama kell pool kaheksa, mitte kaksteist.
Ma ei usu, et see õnnestub, aga teooria on hea, eks ole :).

Miks mitte toidust...

Varsti lähen ma Tartusse ja teen hakklihatäidisega pannkooke. Kes tahab proovida, võtku ühendust.
Seni olen Mõisakülas edasi. Tegelikult on siin ka vahva, minust hakkab vaikselt burgerisõltlane saama. Ei, tegelikult isegi mitte burgerisõltlane, kõige rohkem jumaldan ma neid marineeritud kurke seal vahel. Ehk oleks mõttekam edaspidi burksi asemel hoopis kurki osta?
Kohvi olen joonud juba nii palju, et paha hakkab. Loogiliselt võttes peaks minust kohvisõltlane saama, aga minu puhul on efekt vastupidine. Mingit head teed tahaks...
Miks ma täna toidust räägin, ah?

Pilaatus vastas: “Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud.” (Johannese evangeelium, 19:22)

Valede inimestega juhtuvad valed asjad. Kohe üldse ei tahaks veebruarikuu kordussaadet, päriselt!
Ja ikkagi jääb küsimus, kes need õiged inimesed siis on? Eksisteerivad nad üldse kusagil mujal kui lepatriinude fantaasiamaailmas?
Ma ei oska enam midagi öelda ega mõelda... Liigne Coca-Cola joomine ei mõju ka vist hästi.
Aga ühel heal päeval saan ma kõigest aru.

Muide, William Golding'i "Vaba langemine" väärib lugemist. Ma olen küll alles üsna alguses, aga julgen juba soovitada.