Ma lihtsalt ei oska seda kirjeldada, neid tundeid ei ole veel sõnadesse tõlgitud, või kui on, siis kuidagi kohmakalt, nii nagu peaaegu igas filmis tundub kummastav, kui "c'mon" on tõlgitud kui "tule nüüd". Ilma kontekstita on mu laused niikuinii poolikud, nagu A. H. Tammsaare tsitaat "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.". Järgnev lause "Tööd tehti, vaeva nähti, aga armastust ei tulnud" jäetakse targu välja. Ja minul ei ole nii palju aega ega tahtmist teile kõike kirjeldada, paari lausega aga ei ole võimalik tõest pilti edasi anda. Kas seda tõest pilti üldse ongi? Ainult mina tean kõiki aspekte, aga neid edasi andes ma moonutan neid tahtmatult, näitan neid oma vaatenurgast. Kuidas saakski keegi siis objektiivse hinnangu anda ja öelda, mis tegelikult lahti on.
Võib-olla üks inimene siiski.
Aga mina ei tea sedagi, kas see inimene olemas on. Kunagi oli.
Pall pall pall põrkab ja põrkab, aga ei...
0 vastukaja:
Postitage kommentaar